Õpilaste tegevused saidil Budism
Olulised küsimused budismi jaoks
- Millal ja kus tekkis budism?
- Kes oli Buddha ja mida ta oma järgijatele õpetas?
- Mida budistid usuvad ja milliseid pühi nad tähistavad?
- Millised esemed või sümbolid on budismis olulised või pühad?
- Kus on selle järgijad tänapäeval ja kui palju inimesi praktiseerib budismi kogu maailmas?
- Kuidas budistid kummardavad ja kes on selle vaimsed juhid?
Mis on budism?
Siddhartha Gautama sündis hindu printsina kuskil 480–623 eKr (kontod on erinevad). Legendi järgi kuulis Siddhartha isa ettekuulutust, et tema uuest beebist saab pigem usujuht, mitte ei võtaks tema õigusjärgset kohta troonil tema järeltulijaks. Seetõttu varjas kuningas oma poja eest igasuguseid inimkannatusi. Siddhartat ümbritses luksus ja privileegid ning kõigil palees olijatel keelatud arutada mis tahes tüüpi haigusi, kannatusi või surma. Räägitakse, et umbes 29-aastaselt sai Siddhartha loa paleest väljapoole seigelda. Oma reisil nägi Siddhartha vana meest, haiget ja surnut, mis häiris teda väga. Ta mõtles, mis on elu eesmärk, kui kõiki tabavad lõpuks haigused, vanadus ja surm.
Kui Siddhartha oma teekonda jätkas, nägi ta munka, kes elas askeedina, kellel polnud kodu ega vara, ja ometi oli see mees õnnelik. See huvitas Siddhartat ja just siis otsustas ta loobuda oma elust printsina, et otsida elu mõtet ja seda, kuidas kannatustele lõppu teha ja õnne leida. Siddhartha asus õppima maa suurimate jooga- ja meditatsioonimeistrite juurest. Ta harrastas 6 aastat ekstreemset paastumise ja mediteerimise vormi, elades ainult seemnetest, mis olid tema sülle puhunud. 6 aasta lõpus mõistis Siddhartha, et ta pole leidnud vastust elu mõttele. Tegelikult tundis ta, et ta mõtted olid äärmisest näljahädast veelgi hägustunud.
Siddhartha hakkas uskuma, et tee õnneni asub kusagil tema seljataha jäetud äärmise luksuse ja praeguse äärmise vaesuse elu vahepeal. Ta istus südamekujuliste lehtedega viigipuu all ja mediteeris mitu päeva. Meditatsiooni kaudu sai Siddhartha epifaania ja ta sai valgustatuks. Ta hakkas mõistma, et vastus elu kannatustele on iha lõpetamine. Ta uskus, et inimesed kannatavad sellepärast, et nad tahavad, et asjad oleksid teatud viisil, selle asemel et leppida tõsiasjaga, et asjad muutuvad alati. Ta uskus, et selle aktsepteerimisega kaob lõpuks inimese hirm haiguse, vanaduse ja surma ees. Ta uskus, et ilma selle hirmuta saab lõpuks oma kannatused lõpetada ja lõpuks saavutada nirvaana . Nirvaana on transtsendentne seisund, kus inimesel pole kannatusi, soovi ega enesetunnet. Pärast nirvaanasse jõudmist vabaneb inimene reinkarnatsiooni tsüklist.
Neli õilsat tõde
Pärast seda valgustumist sai Siddharthast Buddha. Ta läks maailma, et õpetada teistele seda, mida ta oli avastanud. Tema järgijaid kutsuti Sanghaks , budistlikuks munkade, nunnade, algajate ja ilmikute kogukonnaks. Buddha kehtestas neli üllast tõde.
Esimene üllas tõde on see, et elu on täis kannatusi (nimetatakse ka dukkhaks ) või rahulolematust. Elu on alati rahulolematu, sest inimesed muretsevad elu püsimatuse pärast ja selle pärast, et elu ei vasta nende ootustele. Inimesi tabab soov jätta asjad samaks. Nad tahavad hoida kinni oma elu parimatest hetkedest või oma lähedastest, kuigi tegelikult on elu alati muutumas.
Teine üllas tõde on see, et dukkha on põhjustatud soovist ja sellest, et inimesed klammerduvad oma soovide külge: vara, inimeste ja elu enda külge. Inimesed tahavad asju, mida neil ei ole, ja nad tahavad, et head asjad elus ei muutuks kunagi. Omadused on aga ajutised ning inimesed kasvavad ja muutuvad ning lõpuks vananevad ja surevad. Buddha õpetas, et püsimatus maailmas ei saa soovida püsivust. See soov viib alati kannatusteni. Buddha õpetas, et kannatuste lõpetamiseks ja õnnelikuks eluks peab inimene nautima seda, mis tal on, ilma kiindumuseta ja inimene ei tohi ihaldada asju, mida tal pole.
Kolmas üllas tõde on see, et kannatustele on võimalik lõpetada. Buddha õpetas, et kuna oleme ise oma kannatuste põhjustajad, peame olema ka lahendus. Me ei pruugi olla võimelised kontrollima, mis meiega juhtub, kuid me suudame kontrollida oma reaktsiooni sellele, mis juhtub.
Neljas üllas tõde on see, et järgides Buddha õilsat kaheksaosalist rada, võib inimene leida kannatustele lõpu.
Õilsas kaheksaosaline tee
Õilsas kaheksaosaline tee, tuntud ka kui Kesktee, on viis, kuidas muuta oma mõtteviisi õnne saavutamiseks. Buddha uskus, et kaheksaosalise tee järgimine toob õnne. Ta uskus, et kui inimene suudab oma mõistuse puhastada soovist ja vajadusest kontrollida elu püsimatust, saavad nad nautida iga hetke, kui see tuleb.
Kaheksa sammu on
- õige vaade: nelja õilsa tõe aktsepteerimine
- õige mõte: mõistmine, et teie halvim vaenlane ei saa teile rohkem kahju teha kui teie enda mõtted ja et peaksite täitma oma meele positiivsuse ja kaastundega enda ja teiste vastu
- õige kõne: kasutage rääkides positiivseid sõnu, mitte negatiivseid sõnu, nagu solvangud, kuulujutud ja valed
- õige tegu: käituge lahkelt ja kaastundlikult kõigi elusolendite suhtes ning nõustuge vägivallatu või ahimsa eluga
- õige elatis: vältige tööd või tööd, mis kahjustab teisi elusolendeid, ning valige ausus ja lahkus
- õige pingutus: pingutage, et avada oma meel headele mõtetele, tõrjudes samal ajal välja negatiivsed mõtted
- õige tähelepanelikkus: olevikku jäämine ilma minevikus peatumata või tuleviku pärast muretsemata, olles ettevaatlik, et mitte teisi ega iseennast kohut mõista
- õige keskendumine: kasutage meditatsiooni, et keskenduda oma mõttele ja võimaldada teil saada suurem ülevaade endast, teistest ja maailmast
Teine budismi põhiline usk on karma . Karma määrab, et igal teol on reaktsioon, nii et teie head teod sünnitavad häid asju selles või järgmises elus, samas kui teie halvad teod tulevad teid hiljem tagasi kummitama. Legendaarne India budistlik müstik Padmasambhava ütles, et "kui soovite teada oma eelmise elu kohta: vaadake oma praegust keha; kui soovite teada oma tulevikku: vaadake oma meelt." Karma mõjutab seda, kuidas sa pärast surma sünnid, kuid igaühel on jõud muuta ja muuta oma elu paremaks, keskendudes hea tegemisele.
Samsara on teine budismi põhiusk. Kui reinkarnatsioon on hinge taassünd teises kehas, siis samsara on kogu tsükkel. Samsara on kõigi elavate asjade sünni, elu, surma ja taassünni pidev tsükkel. Kui Buddha jõudis valgustumiseni, vabanes ta samsara tsüklist, kuna oli saavutanud nirvaana. Kaheksaosaline tee on nagu 8 kodarat rattal, mis pöörlevad kõik koos. Soov ja karma on põhjuseks, miks tsükkel jätkub ja edasi ning ainus viis tsükli katkestamiseks on lõpetada oma soov ja seega ka kannatused.
Budismi levik
Pärast seda, kui Buddha oli saavutanud valgustatuse, veetis ta järgmised 45 aastat oma elust mööda Indiat reisides, õpetades oma uskumusi. Ta suri umbes 80-aastaselt ja tema järgijad Sangha jätkasid tema õpetuste levitamist õigest eluviisist ehk dharmast kogu Indias ja Aasias. Kui budism sai alguse Indiast, siis see lõpuks langes ja hinduism on tänapäeval jätkuvalt India populaarseim religioon. Siiski on budism endiselt silmapaistev suures osas Ida- ja Kagu-Aasias. Budismil on kümneid erinevaid harusid, nagu Theravada, mis on populaarne Sri Lankal, Myanmaris, Tais, Kambodžas ja Laoses. Teine haru on mahajaana, mis on populaarne Nepalis, Tiibetis, Mongoolias, Hiinas, Vietnamis, Koreas, Taiwanis ja Jaapanis. Mahajaana sekt on Vajrayana (teemantsõiduki budism), mida paljud kutsuvad Tiibeti budismiks. Dalai-laama on Tiibeti budismi kõrgeim juht ja traditsiooniliselt tiibeti rahva juht. 1950. aastatel võttis Hiina Tiibeti üle ja nüüd elab dalai-laama eksiilis Indias. Praegu on kogu maailmas üle 500 miljoni budisti.
Budistid, nagu enamik Aasia traditsioone, järgivad kuukalendrit, mis põhineb kuu tsüklitel. Kuukalendri iga kuu algab siis, kui on noorkuu ja iga kuu kestab 29-30 päeva. Iga budistlik aasta on umbes 10 päeva lühem kui lääne aasta. Budistide jaoks on tähtsad päevad, mil on täiskuu või noorkuu.
Aasta peamine budistlik festival on Buddha päev, Wesak või Vesak, mis tähistab Buddha sündi, valgustumist ja surma. Budistlikud kodud on kaunistatud värviliste laternate ja lippudega. Budistid külastavad oma kohalikke templeid jumalateenistuste ja õpetuste saamiseks ning annavad munkadele annetusi. Teine puhkus on budistlik uusaasta. See on aeg mediteerimiseks ja enesemõtlemiseks ning enesetäiendamiseks võimaluste leidmiseks. Siia kuulub ka kodu koristamine ja kaunistamine ning õnne toomiseks kingituste tegemine. Paljude budistide jaoks tähistatakse uut aastat Hiina (Kuu-) aastavahetuse ajal, kuid teised budistid võivad tähistada teistsugusel päeval ja see sõltub riigist ja budismi sektist.
Dharma päeva tähistavad Theravaada budistid juulikuu täiskuu päeval. See tähistab Buddha õpetuse algust. Varsti pärast Buddha valgustumist läks ta oma jüngreid otsima ja õpetas neile oma kogemusi ning nelja õilsa tõe ja kaheksaosalise tee avastamist. Dharma päev keskendub sellele.Parinirvaana päev ehk Nirvaana päev tähistab päeva, mil Buddha suri ja saavutas Parinirvaana ehk täieliku nirvaana. Öeldakse, et kui Buddha oli 81-aastane, teadis ta, et on saabunud aeg surra, mistõttu ta heitis pikali ja suri rahumeelselt sama Bodhi puu all, kus ta esimest korda valgustatuseni jõudis. Seda puhkust tähistatakse veebruaris.
Budistid kummardavad budistlikus templis või kloostris. Templite hulka kuuluvad vihara, chaitya, wat, pagood ja stuupa.Stuupad on budistlike pühapaikadena püstitatud kuplikujulised ehitised, mis sisaldavad säilmeid, tavaliselt buda munkade tuhka, ja mida budistid kasutavad meditatsioonikohana.
Budistid kasutavad mitmeid sümboleid ja pühasid esemeid. Japamala või Mala on palvehelmed, mida kasutatakse nii budismis kui ka teistes religioonides, nagu hinduism, džainism ja sikhism. Tavaliselt on neil 108 helmest, mida kasutatakse palves. Neil võib olla ka 27 helmest, mida loetakse neli korda. Teine budismis püha objekt on palverattad, millel on õõnes silinder, mis sisaldab tihedalt keritud mantra või palvete paberit. Kui rattad on keerutatud, paljunevad välja saadetud palved. Teiste pühade objektide hulka kuuluvad Buddha kujutised, palvekellad, merekarbid ja laulukausid. Om -sümbolit, mis esindab ülimat reaalsust, teadvust või Atmanit, lauldakse nii budismis kui ka hinduismis, džainismis ja sikhismis.
Budistid usuvad, et te ei tohiks püüda ühelegi elusolendile kahju teha. Paljud budistid on seetõttu veganid või taimetoitlased. Enamik budiste ei usu ega kummarda ühte jumalat ega paljusid jumalaid nagu teistes religioonides, vaid järgivad Buddha õpetusi ja kummardavad teda austuse vormis. Budistid usuvad hea ja moraalse elu elamisse ning nagu dalai-laama ütleb: „... usuvad, et elu eesmärk on olla õnnelik. Oma olemuse tuumast ihaldame rahulolu. ... Kuna me ei ole ainult materiaalsed olendid, on viga panna kõik oma õnnelootused ainult välisele arengule. Võti on sisemise rahu arendamine.
Selle tunniplaani tegevustega demonstreerivad õpilased, mida nad on budismist õppinud. Nad saavad tuttavaks budismi keskkonna, ressursside, tehnoloogiate, religiooni ja kultuuriga ning saavad näidata oma teadmisi kirjalikult ja illustratsioonidena.
Koolide ja Piirkondade Hinnakujundus
© 2024 - Clever Prototypes, LLC - Kõik õigused kaitstud.
StoryboardThat on ettevõtte Clever Prototypes , LLC kaubamärk ja registreeritud USA patendi- ja kaubamärgiametis