Miljoneid aastaid tagasi elasid meie esivanemad hoopis teistsuguses keskkonnas kui praegu. Nad kohtasid suuri hirmuäratavaid imetajaid ja pidid iga päev töötama, et tagada nende ellujäämiseks toit ja peavarju. Minevikku uurides saame parema ülevaate oma suhetest maa ja üksteisega.
PALEOLIITNE "VANAKIVI" VANUS 3 miljonit-12 000 aastat tagasi
PÕLLUMAJANDUS
NEOLIITILINE "UUS KIVI" VANUS 12 000–3 000 AASTAT tagasi
Vanas kiviajas olid varased inimesed rändurid. Nad liikusid ühest kohast loomade jahtimiseks ja toiduainete, näiteks looduslike puuviljade, köögiviljade ja marjade kogumiseks.
KOOSEELAMUD
Uuel kiviajal tegelesid inimesed alaliste asulatega farmide kasvatamisega või loomade kasvatamisega. Nad kasvatasid selliseid kultuure nagu mais, nisu ja oad, mis lõi toiduvaru stabiilsemaks.
PUUDA TOETATUD MUDATELLISE KODUD
Paleoliitikum elas nii koobaste kui ka onnide ja nahatelkide suus. Nad lõid koopaseintele maale.
KIVI, LOOMA NAHK, VÄIKESED RÜHMAD
Neoliitikumiga inimesed lõid mudatellistest või onnidest, mida toetasid muda ja puit, püsivamaid kodusid.
KIVI, RIIDED, SUUREMAD RÜHMAD
Paleoliitikumiga inimesed valmistasid hakitud kivist ja puidust tööriistu. Nad olid pikemad ja näib, et nad elasid kauem kui neoliitikum. Nad elasid hõimurühmades, kus oli kuni 50 inimest.
Neoliitikumiga inimesed lõid kivist tööriistu, mis olid lihvimisel lihvitud ja teravamad. Nad kandsid nii loomanahku kui ka kootud rõivaid. Nende eluiga oli madalam selliste haiguste nagu hambaaugud ja tüüfus tõttu. Naistel oli rohkem lapsi ja nad elasid suuremates rühmades.